Heineken (holland)

Heinekeni tegi oma esimesed sammud teel üheks maailma suurimaks õlletootjaks saamise suunas aastal 1863, kui Mr. Heineken ostis Haystack pruulikoja Amsterdamis. Legend räägib, et mees oli erakordselt altruistlik ja ostis õlletehase võitlemaks alkoholismiprobleemiga Amsterdamis kodanike hulgas. Kui seni oli inimestel tavaks juua piiritusejooke või kangeid õllesid, siis nüüd avanes neil võimalus tarbida kergemat alkoholi. Eksporti alustas see tänaseks kogutoodangus teisel kohal asuv õlletehas juba 1874, peamiselt müüdi jooki Ameerikasse. Nüüdseks on Heinekeni saadaval pea 200 riigis üle maailma.
Heinekeni pudel on hoidnud oma algset disaini algusaegadest saadik. Ainuke väike kõrvalehüpe tehti külma sõja perioodil, kus kaotati kujundusest punane viisnurk. Nüüdseks on see täheke pudelil tagasi. Heineken on hele, kuldkollane hapra vahuga pilsner. Lõhnas on tunge kerget lillelisust ja linnaseid, taustal magus aroom.Maitse on kerge, puuviljaline ja absoluutselt ilma mingite spetsiifiliste kõrvalmaitseteta. Oma 5% kanguse, ja pretensioonitu maitsega katab Heineken valdava osa õllejoojate nõudmised, mis eeldatavasti ongi tema edu põhjus. Eestis on Heineken saadaval võrreldes muu maailmaga supersoodsa hinnaga, tundub, et maaletooja -A Le Coq üritab odavmüügiga täis saada tootmislitsensiks vajalikku kogust.

Oranjeboom ja LaTrappe (holland)

La Trappe

Algatuseks veidi Trappistist kui õlletüübist. Tegemist on samalaadse liigitusega nagu näiteks cognac või Champagne. Kui tahetakse müüa mingit toodet selle nimetuse all siis peab see vastama ka nõutud tingimustele. Trappisti puhul on nõudmiseks, et õlu peab olema valmistatud kas munkade poolt või munkade järelvalve all. La Trappe oli Trappist õlu, nüüdseks enam mitte, kuna kogu tootmisprotsess on liikunud munkade järelvalve alt suure Hollandi õlletootja Bavaria kontrolli alla. Kokkuvõteks on siis La Trappe samapalju Trappist kui Belõi Aist on Konjak. Sisu poolest on La Trappe aga ikka endises headuses. Kange, häguselt kuldse värviga, peene vahutekstuuriga klassik. Maitses domineerivad magusad linnaselised toonid, veidi tsitrust tuge valt kirssi ja vaarikat. Kõikidele kangetele hollandi õlledele sarnaselt on üldmulje veidi läilavõitu.

Kangust: 10%


Oranjeboom

Tootjaks on Breda õlletehas, mis kuulub maailma suurimale õlletootjale InBev. Kuuldavasti pidavat InBev varsti tehase sulgema, seega ei hakkagi ma tehase ajaloo keerdkäikudesse pikemalt sisenema.
Õlu ise on suhteliselt tavaline lager, mis nime saanud Hollandi kuninglikult suguvõsalt ja tähendab tõlkes apelsinipuud. Ka värvuselt on see kesvamärg oranzika tooniga. Maitses on tunda tugevat humalat ja omapärast rosina aktsendiga linnast. Suveõllena täitsa soovitatav jook.

Kangust: 5%

Bavaria (holland)

Hollandit mäletatakse eelkõige tuuleveskite ja tulpide rohkuse poolest, siiski on neil ka mõned õlled. Suuruselt teine õlletootja Hollandimaal on Bavaria, kuigi nime poolest sobiks tehas paremini kuskile Austria-Tsehhi kanti, on tegemist siiski täitsa Hollandi juurtega tootmisega. Tehas alustas pruulimisega õlletehase mõistes alles hiljuti - aastal 1917. Tänaseks tootmismahuks on aga viis korda sama palju kui kogu Eesti tarbimine.

Tehase lipulaevaks on Bavaria Holland.
Tegemist on tavalise pilsner tüüpi lageriga, mis ei paista silma millegi erilisega. Suurima konkurendi Heinekeniga võrreldes näeb Bavaria Holland välja odavam ja ka maitseb samamoodi. Hollandis ta ongi Heinekenist oluliselt väiksema hinnaga, meil aga vastupidi. Põhjuseks pole ilmselt mitte Bavaria või meie maaletooja rahaahnusega, vaid Heinekeni omapärase hinnapoliitikaga Eesti turul.

Kangust: 5%

Bavaria Red

Bavaria Red torkab silma uuendusliku alumiiniumpudelis pakendiga. Pakendi eeliseks on see, et õlu püsib kümikutemperatuuril oluliselt kauem, kui klaas- või purgipakendis. Samas annab see pakend ka olulise hinnalisa. Kui mitte öelda, et see on jube kirves. Õlu ise on tumeda merevaigu värvi kreemise valge vahuga. Maitse on tammine, tugeva linnase- ja karamelliaroomiga. Kangusele vaatamata on Red täitsa kergelt joodav. Vastu hakkab kõrvetatud suhkrune järelmaitse ja liigne magusus.

Kangust: 7,9