Kuidas kõik algas.

Suure tõenäosusega algas õlle ajalugu sellest, et mõni noorema kiviaja tegelane lasi umbes 8000 aastat enne Kristuse sündi kogemata leivataigna käärima ja avastas, et see saadus ajab pea huugama. Muidugi on ka võimalus, et seesama tüüp otsustas õlle pruulimise käigus osa tooret ära küpsetada ja sai kogemata leiva. Esimene variant on siiski rohkem tõenäoline.
Savitahvlitele dokumenteeritult on aga tõestavat õlleajalugu olnud umbes 7000 aasta jagu. Umbes niipalju aastaid tagasi jäid seni matkaselli elu elanud inimesed Mesopotaamias paikseteks ja hakkasid ennast Sumeriteks nimetama. Sumerid olid tõelised õllesõbrad, pahatihti kulus pool kogu viljasaagist õlle keetmiseks. Sumiseva peaga nad oma kõrget kultuuri siis arendasidki. Nendest samadest aegadest on pärit ka mesinädalate komme, nimelt olevat olnud äiapapadel kombeks omal kulul värskeid väimeespoegi meeõllega kuu aega jutti joota. Ei tea mis tänapäeva pruudid sellistest mesinädalatest arvaksid?
Umbes 3 aastatuhandet e.m.a hiljem, kui Sumerite alad olid juba babüloonlaste valduses tegi selleaegne Babüloonia kuningas Hammurapi ka esimesed õlleseadused. Näiteks õllemeistrid, kes oma õlut veega lahjendasid olid sunnitud sedasama laket niikaua sisse jooma kuni lämbusid. Kõrtsmikud, kelle kõrtsis sattus poliitiline vaidlus tekkima, hukati. Tarbija seisukohast oleks vähemalt esimene neist ka tänapäeval teretulnud.
Need kellele tuleb tänud öelda õlle tänase kõrge hinna eest on Ptolemaiose dünastia valitsejad. Nemad olid esimesed, kes mõtlesid välja alkoholi maksustamise. Nagu ka tänapäeval toodi ettekäändeks liigne joomarlus, tegelikult aga vajati rohkem rahalisi vahendeid püramiidide ehitamiseks. Kas teadsid, et ilma kõikvõimaliku maksukoormuseta maksaks kvaliteetne pooleliitrine õlu poes umbes 5 krooni?
Kreeklaste ja Roomlaste vahendusel jõudis õlu ka Euroopasse, kus katse-eksituse meetodil prooviti valmistada õlut nii härjasapi kui ka seenelisanditega, kuni esimese aastatuhande lõpu paiku hakati munkade eestvõtmisel kasutama ekstratiivainena humalat. Mungad on läbi ajaloo jätnud oma pitseri pea kõikidele alkohoolsete jookidele. Eks sellel ole ka oma põhjused. Paastuaegadel mungad süüa ei tohtinud, juua aga küll ja nii üritasidki nad oma paastuaegset ninaesist võimalikult meeldivaks muuta. Kloostritest kasvasidki välja esimesed õlletehased, neist vanim tänagi töötav tehas on Weihenstephaneri õlletehas, mille toodangut on mingi ime läbi ka meil valitud müügipaikades saadaval. Sakslased on tuntud oma pedantsuse ja korraarmastuse poolest. Seepärast antigi sealmaal välja 1516 a. maailma üks esimesi toiduseadusi - puhtuse seadus ehk reinheitsgebot määras ära, et õlle valmistamisel tohib kasutada ainult linnaseid, humalat ja vett ja ei miskit muud.
Sellest ajast saadik on suurimad hüpped olnud õlle ajaloos pastöriseerimise eeliste avastamine Härra Pasteuri poolt ja külmutusseadmete leiutamine Härra Linde poolt. Üks neist aitab kõvasti kaasa õlle säilivuse parandamisel ja teine võimaldab valmistada lager tüüpi õlut aastaringselt ilma et peaks jahutamiseks jääd kauge maa pealt kohale vedama. Tasapisi areneb õllevalmistamise teadus edasi kogu aeg, aga eks näis millal järgmise epohhiloova avastusega välja tullakse.