sissejuhatuseks

Kui sa oled juhtumisi hiljuti avastanud, et laupäevaõhtune õllevalik ei pea käima ainult Saku Originaali ja A Le Coq Premiumi vahel, siis järgnev on sulle väikseks abivahendiks, et oskaksid paremini hinnata õllede eripäraseid maitseid.
Nagu ütles maailma tunnustatuim õlleguru Michael Jackson (erinevalt oma muusikamehest nimekaimust on ta sünnist saati valge olnud) et veinikeel võib õllejoojatele tunduda üsna pretensioonikas, ent linnaste ja humalate naudingud pole sugugi vähemate variatsioonidega kui viinamarja omad.
Vaatamata sellele, et maailmas tuntakse umbes 200 erinevat õlletüüpi võib iga maailmas toodetud õlle liigitada kas “Lager” või “Ale” tüübi alla. “Lager” tüüpi õlled on muidu oluliselt populaarsemad. 90% kõigist õlledest on nimelt seda tüüpi. Et pilti mitte liiga keeruliseks ajada siis suures plaanis seisneb nende erinevus erinevates kääritusmeetodites. “Lager” on põhja - ja “Ale” pinnakääritusmeetodil valmistatud. Nendest valmistusmeetoditest kirjutan järgmistes postitustes ka veidi lähemalt.

Reeglina kasutatakse õlle maise kirjeldamisel kolme kriteeriumit ja nendevahelist tasakaalu.

Linnaselisus:
Linnased on idandatud teravili, reeglina oder, nisuõlle puhul nisu, aga kasutatakse ka rukist , maisi ning hirssi. Linnase maitse võib olla väga erinev, see oleneb teravilja sordist, idandamise ajast, kuivatusmeetoditest ja paljudest muudest faktoritest. Linnaseline maitse on pea alati kergelt magus.

Humalalisus:
Humal on üks selline rohttaim. Õlle pruulimisel kasutatakse humala õisikuid ehk rahvakeeli käbisid. Algselt hakati humalat õllele lisama selle säilivuse parandamiseks. Humal annab õllele mõruduse, ning humala vaigud mõjutavad ka vahtu.
Puuviljalisus:
Puuviljalist maitset on tunda peaaegu kõigis “Ale” tüüpi õlledes ja vähemates “Lagerites”, kuigi sinna puuvilja pole lisatud. Tegemist on pärmi laagerduse kõrvalproduktiga. Niisiis ei maksa imestada, kui kohtad õlle maitse kirjeldustes selliseid väljendeid nagu banaan, tsitrus ja muu taoline.
Kui oled õppinud leidma õllest erinevate komponentide maitseid ja hindama nende intensiivsust, siis on see juba suur samm edasi oma lemmikõlle leidmise teekonnal. Lisaväärtus on seegi, et nüüdsest ei ole sa enam mitte joodik, vaid gurmaan.