Pisike õllesõnastik.
A
Ale - pinnakääritusmeetodil valmistatud õlle ingliskeelne üldnimetus.
Alkohol – etüülalkoholi sünonüüm.
Alkohol mahu järgi - näitab alkoholi protsentuaalset mahtu õlles.
Amülaasid - ensüümid, mis muudavad linnastes sisalduva tärklise linnasesuhkruks e maltoosiks.
B
Barley Wine - ingl ‘odravein’, ingliskeelne termin eriti kange ale-tüüpi õlle kohta.
Barrel - ingl ‘vaat, tünder’, puistainete ja vedelike mahumõõt
Berliner Weisse - pinnakääritusel valmistatud pikalt laagerdunud nisuõlu
Bitter - ingl ‘mõru, kibe’, üldnimi hästi humalarikka õlle kohta inglise traditsioonis.
Bock - nimi on lühend Saksamaa linnanimest Einbeck.
Bockõlled on põhjakääritusel valmistatud enamasti tumedad ja kanged õlled.
Brown Ale - ingl ‘pruun õlu’, vähese humala maitse ja alkoholisisaldusega
C
Cream Ale - pärit Ameerika õlletraditsioonist. Ale- ja lager-tüübi segu.
D
Dekstriinid - tärklise ja glükogeeni osalise hüdrolüüsi saadused, annavad õllele tema maitse ja kanguse.
Diet Pils - ‘Dieet Pils(ner)’, madala kalorsusega õlu, pärit Saksamaalt.
Diatsetüül - pärmi elutegevuse kõrvalprodukt, millest enamik eemaldub õlle teistkordsel kääritamisel.
Doppelbock - saksa bock-õlle eriti kange, enamasti tume variant
Dortmunder/Export - Saksamaalt Dortmundist pärit hele õlu. Kangem ja magusam aga vähem humalamaitseline kui Pilsner.
Dry Stout - "kuiv" iiripärane stout-tüüpi õllede variant.(näit Guinness)
Dunkelweizen - tume nisuõlu, kasutatakse tumedaid nisulinnaseid
E
Eisbock - ‘jää-bock’, bock-tüüpi õllede kangeim variant.
Etanool - e etüülalkohol, käärimisprotsessi joovastava toimega kõrvalprodukt.F Faro - Brüsseli kohalik stiil,Lambic, mida on karamellsuhkruga magusamaks tehtud.Framboise - vaarikatest valmistatud Lambic.G Gallon - vedelike ja puistainete mahuühik inglise mõõdustikus. Gambrinus - väidetavalt õllepruulide kaitsepühak.(Jan Primus)
Gueuze - vana ja noore Lambic- õlle segu.
H
Hansen, Emil Christian - tõestas teaduslikult erinevate pärmitüvede olemasolu, paljundas esimesena pärmi puhaskultuurina.
Hefeweizen - nisuõlu, mis on jäetud filtreerimata ja näeb seetõttu välja hägune.
Humal - lad Humulus lupulus, väänduvate vartega rohttaim.
I
Idandamine - tähtis protsess linnaste valmistamisel.
India Pale Ale - hele, kange ,eriti humalarikas ale-tüüpi õlu.
K
Karamell-linnased - magusad, värvilt vasekarva linnased, mille kasutamine lisab õllele nii värvi kui aroomi.
Karboniseerimine - õlle küllastamine süsinikdioksiidiga.
Keetmine - pärast meskist õlleraba eemaldamist saadakse virre, mida seejärel keedetakse koos humalatega.
Koelsch - hele pinnakääritusmeetodil valmistatud õlu, kangus 4,3-5% vol. Kölni piirkonna eripära.
Kriek - kirsimaitseline Lambic.Kristallweizen - saksa nisuõlu filtreeritud, selge variant.
Käärimine - virde keetmise ja jahutamise järel lisatakse sellele pärmi, mille elutegevus põhjustab alkoholkäärimise.
L
Lager - põhjakääritusmeetodil valmistatud õlle üldnimetus.
Lambic - Belgiast pärit eriline õlletüüp.
Light Beer - "light" (ingl ‘kerge’) Ameerika õlledel tähendab, et tegemist on madalama kalorsusega
Linde, Karl von - saksa füüsik ja insener, kelle tööd 19. saj teisel poolel panid aluse külmutussüsteemide loomisele.
Linnased - idandatud teravili, tavaliselt oder, aga ka nisu, rukis, mais, hirss.
Linnaseekstrakt - e maltoosa. See on tume viskoosne vedelik, mis saadakse linnasemeski aurutamisel.
M
Maibock - hele, kange bock-tüüpi õlu.
Maltoos - e linnasesuhkur, vees lahustuv magusa maitsega aine.
Meski - purustatud linnaste ja vee segu.
Münchener - ‘Müncheni õlu’, rahvusvaheline termin, mis märgib eelkõige Müncheni stiilis tumedat lager-tüüpi õlut.
N
Nisuõlu - õlu, millele on lisatud nisulinnaseid, tavaliselt 40-60%.
O
Oatmeal Stout - magusa stout-õlle variant, millele on lisatud kaera.
Oder - lad Hordeum, põhiline õllepruulimiseks kasutatav teravili.
P
Pastöriseerimine - õlle kuumutamine 60-80°C juures parema säilivuse tagamiseks.
Pilsner - populaarseim õlletüüp maailmas.
Pinnakääritus - toimub soojemal temperatuuril kui põhjakääritus, 15 - 20°C.
Porter - eri tüübina kujunes välja 18. saj Inglismaal. Tume, üsna kange õlu Algselt pinnakääritusel valmistatud porteri traditsioon jätkub tänapäeval paljudes maades põhjakääritusel pruulitud õllede näol.
Purgiõlu - esmakordselt villiti õlut plekkpurki Ameerikas aastal 1935.
Põhjakääritus - toimub jahedamatel temperatuuridel kui pinnakääritus, 4 - 10C.
Pärm - täpsemalt pärmseen, tekitab õlles maltoosi baasil käärimise, mille saadusteks on etanool ja süsinikdioksiid.
R
Rauchbier - tõlkes ‘suitsuõlu’. Populaarne Bambergi regioonis Saksamaal.
Reinheitsgebot - õlle puhtuse, võltsimatuse seadus, mille võttis vastu hertsog Wilhelm IV 1516. a Saksamaal Baieris.
Roggen - rukkiõlu. Põhiliselt valmistatakse linnaseid ikka odrast, kuid neid tehakse ka teistest teraviljadest nagu nisu või rukis.
S
Sahti - soomlaste traditsiooniline õlletüüp.
Stout - sarnane porter-tüüpi õlledega. Suurimaks erinevuseks röstitud linnastamata odra kasutamine, kuna porteri puhul kasutatakse röstitud ja linnastatud otra.
Sweet Stout - inglise õlletüüp, millele on magususe tõstmiseks lisatud laktoosi e piimasuhkrut, mis käärimisest osa ei võta.
Süsinikdioksiid - e süsihappegaas, CO2, tekib õlles käärimisprotsessi tulemusena. Süsihappegaasi võidakse hiljem juurde lisada.
T
Trappist - Belgia õlletüüp, seotud vastava ordu nimega.
U
Ur-/Urquell - sks ‘algallikas, originaal’, täiend mitmete õllenimede juures, näitab, et tegemist on algupärase õllega. Nt Pilsner Urquell
V
Vesi - ülimalt tähtis komponent õlle valmistamisel.
Virre - meski filtreerimise saadus, mida järgnevalt keedetakse ja kääritatakse.
W
Weihenstephan - teadaolevalt maailmas vanima siiani töötava pruulikoja asukoht Saksamaal. Weizen - nimetatakse ka Weissbier; hele, keskmiselt kange (5% vol või pisut peale) pinnakääritusel valmistatud õlu, millele on lisatud nisulinnaseid (vähemalt 50%).
Weizenbock - nisulinnastega pruulitud bock-tüüpi õlu, nii heledad kui tumedad variandid.
Wit Beer - ka White (ingl ‘valge’). See on nisuõlu Belgia variant.
Õ
Õlleraba - meski filtreerimisel järele jäänud linnasejäägid.
Õllevaht - õlu vahutab valamisel CO2 vabanemise tõttu.
Õlu - käärimise teel veest, linnastest ja humalatest pärmi lisandusel valmistatud vähese alkoholisisaldusega jook.
Ale - pinnakääritusmeetodil valmistatud õlle ingliskeelne üldnimetus.
Alkohol – etüülalkoholi sünonüüm.
Alkohol mahu järgi - näitab alkoholi protsentuaalset mahtu õlles.
Amülaasid - ensüümid, mis muudavad linnastes sisalduva tärklise linnasesuhkruks e maltoosiks.
B
Barley Wine - ingl ‘odravein’, ingliskeelne termin eriti kange ale-tüüpi õlle kohta.
Barrel - ingl ‘vaat, tünder’, puistainete ja vedelike mahumõõt
Berliner Weisse - pinnakääritusel valmistatud pikalt laagerdunud nisuõlu
Bitter - ingl ‘mõru, kibe’, üldnimi hästi humalarikka õlle kohta inglise traditsioonis.
Bock - nimi on lühend Saksamaa linnanimest Einbeck.
Bockõlled on põhjakääritusel valmistatud enamasti tumedad ja kanged õlled.
Brown Ale - ingl ‘pruun õlu’, vähese humala maitse ja alkoholisisaldusega
C
Cream Ale - pärit Ameerika õlletraditsioonist. Ale- ja lager-tüübi segu.
D
Dekstriinid - tärklise ja glükogeeni osalise hüdrolüüsi saadused, annavad õllele tema maitse ja kanguse.
Diet Pils - ‘Dieet Pils(ner)’, madala kalorsusega õlu, pärit Saksamaalt.
Diatsetüül - pärmi elutegevuse kõrvalprodukt, millest enamik eemaldub õlle teistkordsel kääritamisel.
Doppelbock - saksa bock-õlle eriti kange, enamasti tume variant
Dortmunder/Export - Saksamaalt Dortmundist pärit hele õlu. Kangem ja magusam aga vähem humalamaitseline kui Pilsner.
Dry Stout - "kuiv" iiripärane stout-tüüpi õllede variant.(näit Guinness)
Dunkelweizen - tume nisuõlu, kasutatakse tumedaid nisulinnaseid
E
Eisbock - ‘jää-bock’, bock-tüüpi õllede kangeim variant.
Etanool - e etüülalkohol, käärimisprotsessi joovastava toimega kõrvalprodukt.F Faro - Brüsseli kohalik stiil,Lambic, mida on karamellsuhkruga magusamaks tehtud.Framboise - vaarikatest valmistatud Lambic.G Gallon - vedelike ja puistainete mahuühik inglise mõõdustikus. Gambrinus - väidetavalt õllepruulide kaitsepühak.(Jan Primus)
Gueuze - vana ja noore Lambic- õlle segu.
H
Hansen, Emil Christian - tõestas teaduslikult erinevate pärmitüvede olemasolu, paljundas esimesena pärmi puhaskultuurina.
Hefeweizen - nisuõlu, mis on jäetud filtreerimata ja näeb seetõttu välja hägune.
Humal - lad Humulus lupulus, väänduvate vartega rohttaim.
I
Idandamine - tähtis protsess linnaste valmistamisel.
India Pale Ale - hele, kange ,eriti humalarikas ale-tüüpi õlu.
K
Karamell-linnased - magusad, värvilt vasekarva linnased, mille kasutamine lisab õllele nii värvi kui aroomi.
Karboniseerimine - õlle küllastamine süsinikdioksiidiga.
Keetmine - pärast meskist õlleraba eemaldamist saadakse virre, mida seejärel keedetakse koos humalatega.
Koelsch - hele pinnakääritusmeetodil valmistatud õlu, kangus 4,3-5% vol. Kölni piirkonna eripära.
Kriek - kirsimaitseline Lambic.Kristallweizen - saksa nisuõlu filtreeritud, selge variant.
Käärimine - virde keetmise ja jahutamise järel lisatakse sellele pärmi, mille elutegevus põhjustab alkoholkäärimise.
L
Lager - põhjakääritusmeetodil valmistatud õlle üldnimetus.
Lambic - Belgiast pärit eriline õlletüüp.
Light Beer - "light" (ingl ‘kerge’) Ameerika õlledel tähendab, et tegemist on madalama kalorsusega
Linde, Karl von - saksa füüsik ja insener, kelle tööd 19. saj teisel poolel panid aluse külmutussüsteemide loomisele.
Linnased - idandatud teravili, tavaliselt oder, aga ka nisu, rukis, mais, hirss.
Linnaseekstrakt - e maltoosa. See on tume viskoosne vedelik, mis saadakse linnasemeski aurutamisel.
M
Maibock - hele, kange bock-tüüpi õlu.
Maltoos - e linnasesuhkur, vees lahustuv magusa maitsega aine.
Meski - purustatud linnaste ja vee segu.
Münchener - ‘Müncheni õlu’, rahvusvaheline termin, mis märgib eelkõige Müncheni stiilis tumedat lager-tüüpi õlut.
N
Nisuõlu - õlu, millele on lisatud nisulinnaseid, tavaliselt 40-60%.
O
Oatmeal Stout - magusa stout-õlle variant, millele on lisatud kaera.
Oder - lad Hordeum, põhiline õllepruulimiseks kasutatav teravili.
P
Pastöriseerimine - õlle kuumutamine 60-80°C juures parema säilivuse tagamiseks.
Pilsner - populaarseim õlletüüp maailmas.
Pinnakääritus - toimub soojemal temperatuuril kui põhjakääritus, 15 - 20°C.
Porter - eri tüübina kujunes välja 18. saj Inglismaal. Tume, üsna kange õlu Algselt pinnakääritusel valmistatud porteri traditsioon jätkub tänapäeval paljudes maades põhjakääritusel pruulitud õllede näol.
Purgiõlu - esmakordselt villiti õlut plekkpurki Ameerikas aastal 1935.
Põhjakääritus - toimub jahedamatel temperatuuridel kui pinnakääritus, 4 - 10C.
Pärm - täpsemalt pärmseen, tekitab õlles maltoosi baasil käärimise, mille saadusteks on etanool ja süsinikdioksiid.
R
Rauchbier - tõlkes ‘suitsuõlu’. Populaarne Bambergi regioonis Saksamaal.
Reinheitsgebot - õlle puhtuse, võltsimatuse seadus, mille võttis vastu hertsog Wilhelm IV 1516. a Saksamaal Baieris.
Roggen - rukkiõlu. Põhiliselt valmistatakse linnaseid ikka odrast, kuid neid tehakse ka teistest teraviljadest nagu nisu või rukis.
S
Sahti - soomlaste traditsiooniline õlletüüp.
Stout - sarnane porter-tüüpi õlledega. Suurimaks erinevuseks röstitud linnastamata odra kasutamine, kuna porteri puhul kasutatakse röstitud ja linnastatud otra.
Sweet Stout - inglise õlletüüp, millele on magususe tõstmiseks lisatud laktoosi e piimasuhkrut, mis käärimisest osa ei võta.
Süsinikdioksiid - e süsihappegaas, CO2, tekib õlles käärimisprotsessi tulemusena. Süsihappegaasi võidakse hiljem juurde lisada.
T
Trappist - Belgia õlletüüp, seotud vastava ordu nimega.
U
Ur-/Urquell - sks ‘algallikas, originaal’, täiend mitmete õllenimede juures, näitab, et tegemist on algupärase õllega. Nt Pilsner Urquell
V
Vesi - ülimalt tähtis komponent õlle valmistamisel.
Virre - meski filtreerimise saadus, mida järgnevalt keedetakse ja kääritatakse.
W
Weihenstephan - teadaolevalt maailmas vanima siiani töötava pruulikoja asukoht Saksamaal. Weizen - nimetatakse ka Weissbier; hele, keskmiselt kange (5% vol või pisut peale) pinnakääritusel valmistatud õlu, millele on lisatud nisulinnaseid (vähemalt 50%).
Weizenbock - nisulinnastega pruulitud bock-tüüpi õlu, nii heledad kui tumedad variandid.
Wit Beer - ka White (ingl ‘valge’). See on nisuõlu Belgia variant.
Õ
Õlleraba - meski filtreerimisel järele jäänud linnasejäägid.
Õllevaht - õlu vahutab valamisel CO2 vabanemise tõttu.
Õlu - käärimise teel veest, linnastest ja humalatest pärmi lisandusel valmistatud vähese alkoholisisaldusega jook.
Labels: jutt
1 Comments:
vaga huvitav, aitah
Post a Comment
<< Home